Liikuv püha
MILLEGA LIHAVÕTETEL MUNE VÄRVIDA?
Juba 1930. aastal on Karksis seda tehtud üsna mitut moodi, kasutades:
sibulakoori,
vihalehti,
linaseemne aganaid,
kuusekäbisid,
närtse,
pabereid.
Kusjuures kiigele viimise munad pidid olema toonitud juba paremate värvidega!
KAS TEADSID, ET KA MUNADE VÄRVIDEL OLID TÄHENDUSED?
Samast on teateid, et:
punane tähendas armastust;
roosa õrnust;
roheline lootust;
sinine truudust;
kollane valskust;
hall tasandust.
„Mune sai värvitud igat värvi ja kui poisid mune otsma tulivad, lasime neid ise valida, selle järel otsustasime siis nende meelsust.“
Jämajas teati 1931. aastal aga hästi, kuidas mingit värvi neist saada. Punaseks toonis munad madararohu juur, roheliseks noored kaselehed, kollaseks sibulakoored, kirjuks aga riidelapid, mis koduste värvidega olid värvitud. „Peale värvimist tõmetud soojad munad imala võiga üle ja need paistnud õige ilusad ja klantsivad välja.“
KES ERITI JULGE, see võis munadele peale ka salmid kaapida. Või mõne kauni lause, näiteks:
Rõõmsaid pühi!
Mind mälesta!
Ära unusta mind!
Sind armastan!
Sind austan!
Hea mälestus!
KUI VÄRVIMINE JÄÄB TEGEMATA, siis ei tohi jätta vähemalt saatust juhuse hooleks. 1894. aastal on Audrust teada, et kui lihavõttepüha munakoored tee peale viia, saab suvel töö ruttu tehtud. Kes siis seda ei tahaks!
Kasutatud tekste Eesti rahvakalendri veebiväljaandest.
