* Tulba valge osa näitab mardisante, hall osa kadrisante.
Juba neljandat aastat said kõik sanditajad end kirja panna suurel mardi- ja kadrisantide rahvaloendusel. Taoline loendamine annab veidigi numbrilist ülevaadet, kui elujõuline on meie sanditamiskombestik. Mis me teada saime?
Kokku pani end kirja 1021 mardi- ja 2347 kadrisanti. Võrreldes eelmise kahe aasta tulemustega on seda ligi 600 sandi võrra vähem. Samas, arvestades seda, et ajad on sandid, on see siiski märkimisväärne arv.
Enim mardisante pani end kirja Raplamaalt (17,3%), sellele järgnesid Harjumaa (15,7%), Tartumaa (13,9%) ja Ida-Virumaa (13,3%).
Enim kadrisante pani end kirja Tartumaalt (31,7%), sellele järgnesid Pärnumaa (13,3%), Lääne-Virumaa (11,8%), Ida-Virumaa (11,8%), Harjumaa (11,3%) ja Võrumaa (9,5%).
Eelmise aastaga võrreldes tõusis hüppeliselt registreerunud sanditajate arv Ida-Virumaal (neljakordistudes), Raplamaal (neljakordistudes) ja Pärnumaal (kolmekordistudes).
Kõige enam santijaid ühe elaniku kohta oli Võrumaal. Samas arvestuses järgnesid Tartumaa, Raplamaa ja Lääne-Virumaa.
Viis mardi- ja kadriperet santis ühe päeva jooksul kahes maakonnas.
* Tulba valge osa näitab mardisante, hall osa kadrisante.
Enim sanditi vaatamata olukorrale siiski endiselt perest peresse (49,5%).
Esmakordselt oli võimalik panna kirja ka virtuaalselt santimine, mida kasutas 12 registreerunud seltskonda; oma kodus toast tuppa santimine, mida katsetas 32 mardi- ja kadriperet; ning õuealal santimine, mis toimus lausa 60 korral.
Ühel juhul sanditi ka Rootsis, kui virtuaalselt külastati pererahvast Eestis.
* Tulba valge osa näitab mardisante, hall osa kadrisante.
Kokku pani end kirja 154 mardi- ja 216 kadriperet. Seda on vaid ühe võrra vähem kui 2020. aastal. Samas on jõujooned martide ja kadride vahel muutunud ühes "Hakkame santima!" aktsiooni fookusega ühele või teisele tähtpäevale.
Enim mardiperesid oli Harjumaal (26%), sellele järgnesid Raplamaa (14,9%) ja Tartumaa (11%).
Enim kadriperesid oli Tartumaal (21,8%), sellele järgnesid Harjumaa (21,3%), Lääne-Virumaa (11,1%) ja Ida-Virumaa (9,3%).
Kõige rohkem joosti mardi- ja kadrisanti 2-3liikmeliste peredena. Aastaga võrreldes on kasvanud mõnevõrra väiksemaarvulised seltskonnad ning vähenenud rohkemaarvulised sandipered.
Eestis elavate santidega jooksid ühes ka kreeklased, poolakad ja itaallased.
Ühel juhul kuulus mardipere hulka ka küülik.
Comments