22. juulil kuulutas Eesti Folkloorinõukogu välja 2021. aasta pärimuskultuuri preemia „Teotugi“ saaja. Auhinna pälvis pärimusmuusika valdkonna arendamise ja eestkõnelemise, kogukonna sidumise ja aktiveerimise ning isikliku eeskuju näitamise ja lõõtsatraditsiooni edasikandmise eest Haanja juurtega lõõtsamees, pärimusmuusika sädeinimene ja Viljandi Pärimusmuusika Keskuse juht Tarmo Noormaa. Preemia anti üle XXVIII Viljandi Pärimusmuusika festivali avamisel.
"Arvan, et kogukonda tekitada on eraisikuna võimatu - sa kas sünnid selle sisse või ehitad seda koos teistega, olles juba kogukonna liige."
Tänavuse Eesti Folkloorinõukogu pärimuskultuuri auhinna “Teotugi” saajaks osutusid sina. Loetelu tegudest, mille eest tunnustus määrati, on muljetavaldav. Milline neist on sinu enda jaoks kaalukaim ja miks?
Muusika on jäänud minu elu keskseks osaks. Olen pilli mänginud alates 17. eluaastast. Paarikümneaastase kogemuse põhjal võin öelda, et parim tunne peale mängimise enda on rõõm ja nauding, mida see kuulajates tekitab. Mulle meeldib, kui kogukond tuleb pulmas või sünnipäeval kokku ja tekitab omamoodi maagilise ruumi - eemaldatuna argipäeva reaalsusest, kus kõik on rahul ja toimivad ühtsena. Seetõttu on minu jaoks pillimäng ja sellise lõbusa keskkonna loomine põhimotivaator ka siis, kui korraldame sündmusi Eesti Pärimusmuusika Keskuses. Fokusseerime tähelepanu kogukonna tekitamisele, kokkutoomisele, kogemuste jagamisele ning sildade loomisele vanade ja noorte, meeste ja naiste, erinevate rahvuste ja rahvaste vahel.
Sinu hea sõber Lauri Õunapuu on öelnud, et sul on erakordne oskus kaasata ja siduda inimesi kogukonnaks. Mis on sinu elus olulisim kogukond, milleta sa oma elu ette ei kujuta?
Lauri on tõeliselt lahke inimene ja üks peamisi toetajaid kõiges, mida ette võtan. Tema teadmised pärimuskultuurist ja elust on mulle üliväärtuslikud. Minu pere on minu olulisim kogukond. Minu esivanemate ja minu kodukoht ehk Haanjamaa ja selle elanikud, kellega ma tihti suhtlen kogukonna heaolu ja arengu teemadel, on väga oluline kogukond. Inimesed, kes tulevad Viljandi pärimusmuusika festivalile või teistele Eesti Pärimusmuusika Keskuse korraldatavatele sündmustele on minu kogukond. Muusikud, olgu nad siis eestlased või teistest rahvustest, kes esinevad meie sündmustel, on laiem kogukond. Arvan, et kogukonda tekitada on eraisikuna võimatu - sa kas sünnid selle sisse või ehitad seda koos teistega, olles juba kogukonna liige. Olen tänulik Eesti Pärimusmuusika Keskusele võimaluse eest panustada läbi sündmuste korraldamise kogukonna vormimisse.
Tunneme sind eelkõige kui Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhti. Kui sul juhtub tekkima tööst vaba aega, siis millega sa tegeled?
Töö Viljandis on küllaltki nõudlik. Enne koroonat korraldasime ühe sündmuse teise järel ning reisisin tihti erinevatesse riikidesse, võttes osa konverentsidest ja festivalidest. Kui mul on vaba aega rohkem, siis veedan kvaliteetaega oma perega. Elan esivanemate talus ja üritan kasvatada ise omaenda toidu, ehitan, teen puutööd ja loomulikult mängin pilli. Peale selle õpin hiina keelt ja kui sõidan Viljandi vahet, kuulan podcast’e - peamiselt geopoliitikast ja päevakajalistest sündmustest. Proovin hoida ennast maailmas toimuvaga kursis. Kuna olen kohaliku jahimeeste seltsi liige, siis sügistalvisel ajal olen koos Haanja meestega nädalavahetuseti põhiliselt metsas. Mulle meeldib jaht, sest see on stimuleeriv ja kokku tulevad kohalikud mehed, kes tegutsevad meeskonnana kogukonna huvides, nagu see on olnud juba aastatuhandeid.